Tagasi „maismaale” uue isikliku rekordiga

Mõne nädala eest sai ergomeetril ette võetud üks vana lemmikdistants, milleks on siis poolmaraton. Eesmärgiks oli püstitada uus isiklik rekord, mis ka õnnestus.

Vana rekordit (1:55,0/500meetri kohta) sai ületatud 40 sekundiga. Sõidu eesmärk oli hoida keskmist 1:54 või alla selle. Oleksin võinud lõpukilomeetritel minna ka suuremale rünnakule ehk tõmmata näiteks kiirusega 1:50, mis oleks keskmist veelgi alla toonud, kuid tõtt-öelda oli väsimus juba üpris suur, seega üritasin sama kiiruse juurde jääda. 

Nüüd tuleb sõudmisest tulla mõneks ajaks jälle tagasi nö maismaale ehk ees ootab SEB Sügisjooksu poolmaraton. Eelmine aasta startisisin üpris viimastest ridadest ja lõpuaeg tuli pisut alla 2 tunni. Nüüd tahaks aega 1 tund ja 45 minutit või alla selle. Arvan, et see pole võimatu.     

Kolm päeva Pärnus sõudelaagris

Teisipäevast neljapäevani sai Pärnus osaletud sõudelaagris, mis tutvustas akadeemilist sõudesporti. Trenni tegin kaks korda päevas ning Pärnu jõe peal sai kümneid kilomeetreid sõutud.

Treeninglaagri korraldajaks oli kogenud sõudja ja mitme sisesõudmise maailmarekordi omanik Rait Merisaar, kelle juhtimisel sai põhjalikult tutvutud Pärnu Kalevi sõudebaasi, sõudmispaatidega ning sõudjate jõusaaliga.

Jõudsin Kalevi sõudebaasi teisipäeval kella 12 paiku. Tegime Raitiga sõudebaasile umbes poole tunniga tiiru peale. Pärast seda läksime kahese sõudepaadiga Pärnu jõele. Pärast eelmisel kuul toimunud Viljandi sõudelaagrit oli see esimene kord, kui vee peal sai sõidetud.

Esimese päevaga sõitsime kokku umbes 6 kilomeetrit. Sai uuesti asju meelde tuletatud ning ka tehnikat lihvitud. Kokku kulus meil selleks umbes tund aega. Pärast seda tegime lõunapausi ning siis jäi mõni tund aega õhtuseks trenniks, milleks oli jõusaal.

Polegi kunagi sõudebaasi jõusaalis trenni teinud. Sooja tegime ergomeetritel, aga jõudu ühes teises saalis. Seal torkas silma üks trenažöör, mida ma pole üheski teises jõusaalis veel näinud, kuid mis sõudjatele on väga kasulik asi.

Siin see on:

 

Kõige põnevam oli laagri teine päev, kui sai Raitiga koos kahese paadiga sõutud Kalevi sõudebaasist mööda Pärnu jõge kuni avamereni. Edasi-tagasi on selline teekond Regio andmetel 12 kilomeetrit. Kaart sõidust:

Pärast sai jõusaalis erinevaid seeriaid nii kätele kui jalgadele tehtud. Trenni lõpus õnnestus pilt teha ka Eesti neljapaadi liikmetega, kes on valmistumas augusti lõpus toimuvaks MMiks. Palju edu neile!

Kokkuvõtteks ütleks, et laager oli põnev ning silmaringi avardav. Erinevus sõudeergomeetri ja sõudepaadi vahel on ikka väga suur. Sõudepaadil tuleb arvestada tõmbe alguses ja lõpus aerude keeramisega ning tehnikaga. Tuleb jälgida aerude asetust ning tähtsal kohal on ka tasakaal. Ergomeeter on seevastu hea füüsise hindamiseks ja seal sellist tehnikat pole vaja nagu sõudepaadiga.

Kuu aega ilma

Nüüd, kus seljataga on isiklikud rekordid, Viljandi sõudelaager ja 23 päeva kestnud sõudmisvõistlus Tour D’Estonie, leidsin täna aega jõusaali minna hantleid katsuma. Möödas on umbes kuu aega sellest, kui jõudu sai tehtud ja ega tuuri ajal polnudki aega jõusaalis möllata.

Täna raskusi kätte võttes, andis tunda see, et vanu raskuseid nagu väga ei jõuagi enam tõsta. Sõudmistuuriga oli tekkinud rohkem vastupidavust, kuid jõudu oli nagu vähemaks jäänud.

Tuuril oli sõite, mis mulle endale meeldisid väga, kus oli minekut ja vastupidavust ning ergomeeter vuhises kiire hooga. Kuid oli ka neid sõite, mis tulid pärast just neid kiiremaid etappe ja siis andis väsimus kontides tunda ning need olid üpris kurnavad etapid.

Samas ega päevad pole vennad ning kõik ei läinud alati nii nagu hommikul enesetunne oli. Näiteks ühe parima etapi sõitsin ma üks päev pärast 31,3 kilomeetri pikkust etappi. Järgmine päev oli jõudu ja võhma tõmmata 17,5 km pikkune etapp keskmise ajaga 1:52,6/500m.

Pärast sõitu rippus nägu alati nagu mõnel Simpsonite multikategelasel.

1:52,6/500m. 

Tuuri 21 etapist läbisin 17 etappi. Minituuri 5 etappi tegin algusest lõpuni kaasa ja sain 3. koha seal arvestuses.

Võib kindlalt öelda, et tuur oli hea trenn. Vorm paranes iga etapiga ja seda tõestab ka tuuril sõidetud ajad. Lõpu poole läksid küll etapid lühemaks, aga kui võrrelda pikki etappe tuuri alguses ja tuuri keskel, on keskmine lõpupoole ikkagi väiksem.

Tempo. Mu tempo oli teistest tuuril osalejatest kõrgem. See tähendab, et ma liigutasin end ergomeetril rohkem edasi-tagasi, kui teised. Kui teistel oli tempo keskmiselt 23-27 tõmmet minutis, siis mul umbes 27-30. Mäletan, et pikematel etappidel võtsin sellise aeglase tempo, tõmmates nii 24 tõmmet minutis ja hoides keskmist 2:00/500m kohta. Mingi aja jooksul tundsin, et see tempo ikka pole mulle ning tundsin end mugavamalt kiiremini sõites ja kiirema tempoga.

Lõppkokkuvõttes võib öelda, et tuur oli lahe üritus koos rahvusvahelise seltskonnaga. Prantslased sõitsid hästi ja näitasid kiireid aegu. Võistlejaid oli ka Taanist ning Austraaliast. Üks hea kogemus jälle juures!

Nüüd kuu aega hiljem saab jälle jõusaalis möllama hakata.

 

Tuur on hea trenn

Olen nüüdseks sisesõudmise virtuaaltuuril Tour D’Estonie sõitnud kaasa 11 etappi ning positiivseid üllatusi on iga sõiduga olnud.

Kõige suurem üllatus on see, et peale igat sõitu pole olnud sellist tunnet, et enam ei jõua, vaid vastupidi - vorm on hoopis paremaks läinud. Kui vaadata näiteks esimesi etappe ja keskmist tempot, siis võib näha, et näiteks kõige esimesel etapil (26,2 km) oli keskmine tempo 2:02,2 minutit/500 meetri kohta.

Kaksteist päeva hiljem sõitsin etappi pikkusega 26,5 km ja seal oli keskmine alla 2:00 minuti ehk 1:59,1 minutit/500 meetri kohta. Võiks ju arvata, et mida rohkem tuur edasi läheb, seda väiksemaks jäävad jõuvarud ning ajad hakkavad langema, kuid praeguseks on olnud hoopis vastupidi.

21,5 km distantsil püstitasin ka uue isikliku rekordi poolmaratonis (21 097m). Hoidsin keskmist 1:55 minutit/500m kohta. Vana rekordi keskmine oli poolmaratonis 1:57,9 minutit/500m kohta.

Tuuri on sõita veel 6 etappi, homme tuleb pikim etapp – 31,4 km. Siin minu praegused sõidud. Olen ühe etapi ka võitnud :)

100 kilomeetrit, „villi” ja märja T-särgi võistlus

Praegu toimub virtuaalne sõudmistuur Tour D’Estonie, millest olen osalenud neljal etapil. Kokku olen läbinud pisut üle 100 kilomeetri ja tuleb tõdeda, et tempo on olnud võrdlemisi kiire. 

Seni osaletud etappide pikkused on olnud 26,2km, 28,8km, 23,1km ja 25km. Keskmine kiirus on olnud 2,01,4-2,02 minutit 500 meetri kohta. Ajaliselt on etapi pikkused jäänud 1 tunni 33 minuti ja 29 sekundi ning 1 tunni, 57 minuti ja 36 sekundi vahele.

Võistlust iseloomustab kindlasti tugev konkurents, kogenud osalejad, palju higistamist ning palju kilomeetreid ergomeetril.

Esimese kahe etapiga polnud mul mingeid eesmärke sõiduks ning vaatasin eelkõige kuidas läheb ja kuidas vastu pean. Ei mõelnud üldsegi sellele, mis tempot kavatsen hoida ega ka sellele, mis aja sisse üritan mahtuda. Kuid tasapisi hakkasid tekkima mõned eesmärgid, näiteks üritasin hoida keskmist nii, et see ei läheks ühelgi sõidul üle 2,03 minuti 500 meetri kohta. Siiamaani on see olnud üpris keeruline ülesanne, kuid toime olen sellega tulnud.

Esimene etapp sai sõidetud laupäeval Viljandi sõudelaagris. Päeval sõitsime vee peal paadiga ning seal hõõrusin aerudega peopesad korralikult ära. Pärast õhtul ergomeetrit sõites tulid kätele ka suured villid. Siiamaani on kinnaste kandmine aidanud käsi hoida. 

 Villi tuli külla. Keegi sulajuustu soovib?

Ei saa märkimata jätta seda, et kui distants läbitud, on sõidu lõpuks alati särk nii läbimärg, et mine kas märja T-särgi võistlusele või tuld sellega kustutama. Ehk on see olnud tingitud ka sisesaali tingimustest, kus õhk nii palju ei ringle ja seetõttu hakkab ka higi palju voolama. Välitingimustes on ideaalne selliseid pikki otse sõita.

Tuur jätkub ja käib kuni 27. juulini (kaasa arvatud). Kusjuures enne seda ma ei osanud öelda, kas kavatsen tuurist osa võtta otsast lõpuni, sest põhitöö kõrvalt on üsna keeruline sellist võistlust täies mahus pidada. Samas on tulekul ka tuuri minituur, mis koosneb viiest viimasest etapist. See saab kindlasti huvitav olema. Ja jõudu ning jaksu kõigile, kes kavatsevad tuuri algusest lõpuni läbi sõita. 

Pärast sõitu istub särk nagu selga valatult. Mine märja T-särgi võistlusele või tuld sellega kustutama. 

Kolm uut rekordit nädala ajaga

Umbes kaks kuud tagasi võtsin nõuks näha vaeva selle nimel, et parandada sõudeergomeetril enda 500m, 1000m ja 2000m isiklikke rekordeid. Nüüd, kus kõik sõidud sõidetud, on ka kõik isiklikud rekordid purunenud.

Esimesena võtsin ette 2000m distantsi, mille sõitsin 22. juunil. Vana rekord purunes peaaegu 13 sekundiga. 

Vana rekord: 6:58,3, uus rekord: 6:45,6. Eesmärk: alla 6:47. 

Järgmisena sõitsin kolmapäeval, 25. juunil 500 meetrit. Seal purunes vana rekord 1,7 sekundiga. Samas aeg tuli ikkagi alla ootuse, milleks oli 1:25. Vaatamata sellele, suutsin sõidu esimeses pooles tõmmata kiirust, mida varem ei suutnud. 

Vana rekord: 1:28,9, uus rekord: 1:27,2. Eesmärk: alla 1:25.

Kolmanda ja viimase sõiduna sõitsin 1000m. Kuigi algselt oli plaanitud sõita reedel, 27. juunil, otsustasin sõidu lükata edasi pühapäevale, 29. juunile. Põhjuseks lihtsalt see, et reedel spordisaali minnes polnud seda õiget tunnet nagu. Pealegi sain pärast 500m sõitu väikse köha ka :)

Vana rekord: 3:11,2, uus rekord: 3:09,8. Eesmärk: alla 3:07.

Põhjused, miks kaks sõitu tulid alla eesmärgi. Kuigi eesmärgid olid püstitatud, siis kolmest sõidust vaatamata rekorditele, õnnestus ainult ühel eesmärk ületada. Samas uusi rekordeid sõites tuli mõttesse korduvalt see, et kas eesmärgid polnud mitte liiga entusiastlikult koostatud. Entusiam maksis mõnes mõttes ka kätte, sest sõitude alguses tõmbasin uutel rekordkiirustel, kuid olles teinud vähe kontrollsõite, hakkas hoog sõidu teises pooles raugema ja see viis ka tempo alla. Samas ega need eesmärgid kuskile ära ei kao ja eks varsti saab uuesti proovida :)

Nüüd riided pessu ja väike puhkus :)

Üks eesmärk sai juba täidetud!

Ligi 2 kuud tagasi võtsin ette uued eesmärgid, millega tahtsin parandada enda seniseid aegu sõudmisergomeetril. Täna sai üks nendest täidetud, mis näitab, et kahe kuuga on areng ikkagi toimunud ning jõusaalis pole lihtsalt niisama higistamas käidud.

Tegelikult oli plaanis 2000 meetrit sõite üldsegi järgmisel nädalal, aga kuna spordisaal on jaanipäeva tõttu üks päev suletud ja teine päev lühendatud, otsustasin koormuse jagamiseks sõidu täna ära teha.

Kui vana rekord oli 6:58, siis seadsin uueks eesmärgiks sõita alla 6:47. See õnnestus, sest uus rekord tuli 6:45,6. Yippi-kay-yee! Nüüd on ees järgmised katsumused – 1000m sõit ja 500m. 

 

Lisaks ma lihtsalt pidin endast pärast sõitu selle selfie ka tegema! Hahaa :D