kolmapäev, 26. oktoober 2016

Muljeid elu teisest maratonist

Laupäeval, 22. oktoobril sõitsin ergomeetril oma elu teise maratoni ehk 42 195 meetrit. Isiklik tippmark jäi sel korral alistamata, kuna eelnevalt võitlesin nädal aega gripi ja palavikuga.

Hommikul, enne sõitu oli tunda kopsus raginat, silmad kippusid vett jooksma ning otsaesine oli higist märg. Kuigi kraadides palavikku ei olnud, teadsin, et sellises olekus on raske maksimumtulemust anda. Samas olin ju treeninud selleks poolteist kuud ja oleks olnud väga kurb, kui poleks osalenud.

Alustasin keskmisega 2:00-2:02/500m kohta ja hoidsin seda umbes 5 km, siis tõstsin kiiruse 1:58/500m kohta. Hoidsin seda umbes 8 km. Pool maratonist läks kiirelt ja emotsionaalselt kergelt, raske hetk tuli viimasel 19. kilomeetril, kui kippusin kihutama 1:54-1:55-ga.

Lasin siis kiiruse uuesti tagasi 2:00 peale ja sõitsin selle kiirusega kuni viimase 10. kilomeetrini. Enda imestuseks ei olnudki viimased kümme rasked ja suutsin ühtlast tempot hoida. Pärast sõitu oli tunne, et tühjaks end ei sõitnud. Veider oli ka see, et pärast sõitu tundsin end isegi tervemana!

Tulemus ise siis selline:


Eelmise aasta tulemus ja senine tippmark siin. Olgu öeldud, et seda sõites olin pärast üsna läbi omadega, 10 minutit ei saanud aru maast ega ilmast.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar