Täna pärast 5000 meetri sõitmist sõudeergomeetril, lõin
numbrid taaskord Concept2 süsteemi sisse ning avastasin, et olen 10 kuuga
läbinud ergomeetril 1700 kilomeetrit. Ka endale on üllatus, kui palju meetreid
on kogunenud.
Nüüd ajas tagasi vaadates võin öelda, et ergomeetril olen
ikka päris pikki tunde istunud. Esimesed 10 000 meetrit sõudsin 2012.
aasta lõpus, kui istusin ergomeetrile ja mõtlesin, kui kaua suudan sõuda. Umbes
8000 meetri juures tulid juba loobumismõtted ning pikast istumisest hakkas
tagumik ka valutama. Pingutasin ikka 10 000 meetrit ära, kuna ilus
ümmargune number ju. Ajaks oli 45 minutit, mis tegelikult oli küllaltki nõrk
aeg.
Asi muutus huvitavamaks eelmise aasta maikuus, kui
kevadtundest ja suurest suve ootusest hüppasin ükskord ergomeetri selga ning
mõtlesin sõuda 500 meetrit nii kiiresti kui võimalik. Ajaks tuli 1 minut ja 42
sekundit. Mina olin omadega täiesti läbi ning uskusin, et see on igati korralik
aeg. Paraku aega Concept2 süsteemi sisse lüües ja seal seda teistega võrreldes,
oli tegemist üpriski alla keskmise ajaga.
Siis otsustasin, et aeg peab paremaks muutuma ning hakkasin
selle nimel trenni tegema. Hakkasin rohkem jõusaalis ergomeetri taga trenni
tegema ning suvel sai palju ka värskes õhus joostud. Pideva katsetamise ja
youtube’i õppevideote taustal hakkasid ka minu ajad paranema. Võin öelda, et võrreldes
mai 1 minuti ja 42 sekundiga, on mu 500 meetri aeg paranenud 1 minuti ja 28
sekundini.
Üksi sõites hakkas igav ning seetõttu otsustasin enne sügist
ka võistkonnaga liituda. Lappasin mööda Concept2 süsteemi ja avastasin sellise
tiimi nagu Empty the Tanks. See polnud väga suur tiim ning seetõttu luges seal
ka igaühe enda isiklik panus palju rohkem. Tiimil on ka blogi, kuhu tiimi juht
Caroline kirjutab iga nädal midagi. Olgu see siis kas võistluste kokkuvõte või
lihtsalt teavitus eelolevatest võistlustest – alati on seal palju infot.
Koos Empty the Tanksiga osalesin ka esimesel kuu aega
kestval võistlusel „Fall team Challenge”, kus sõudsin kuu ajaga 700
kilomeetrit. Päevas teeb see pisut üle 23 kilomeetri. See polnud kerge ning
kõik meetrid ei jagunud nii ühtlaselt, et iga päev 23 kilomeetrit. Oli päevi,
kus sai vähem sõutud ja oli päevi, kus sai rohkem sõutud. Kõige rohkem sõudsin
nädalavahetuseti ja siis tulid päevas ikka 40-50 km otsad.
Milleks selline hullumeelsus ette võtta? Ega ma ise ka ei
teadnud miks. Ehk oli asi ka tiimikaaslastes, kes sõudsid iga päev palju
meetreid ja ma mõtlesin, et tahaks kasvõi võistkonna esikolmikus olla. Hiljem
pärast võistlust ütles isegi üks tiimikaaslane, et jätkas võistluse lõpus
sõudmist seetõttu, kuna mina temast edetabelis mööda läksin. Ta pingutas
kõvasti ja mina olingi vahepeal tema kannul ja vastupidi. Võistluse lõppedes
oli ta minust napilt ees.
Pärast seda osalesin ka 24 tunni Eesti rekordi püstitamises,
kus segavõistkonnaga (mehed ja naised) sai uus Eesti rekord püstitatud. Sõitsin
öösel ja pingutasin kõvasti. Igavesti lahe üritus oli! Vaata pilte sellest
SIIN.
Juba sügisel hakkasin Eesti suurima sisesõudmisevõistlusel
osalemisest unistama. Tegemist oli nimelt Alfa 2014-ga, mis toimus jaanuari
lõpus. Mulle meeldis see üritus väga, kuna võistlusel oli tegemist väga mõnusa
atmosfääriga ja suutsin isegi oma isiklikku tippmarki 1000 meetris parandada 3
minuti ja 11 sekundini. Juhhei!
Enne seda osalesin detsembris toimunud 1000 meetri
võistlusel Pärnus. Mäletan, et pärast sõitu kulus mul ikka üpris kaua aega, et
end koguda. Pingutus oli mu enda jaoks olnud meeletu. Siis kui suutsin endale
vastata küsimustele, et kus ma olen ja kes ma olen, ajasin end spordisaali
matilt püsti ja võtsin sammud riietusruumi poole. Enne riietusruumi jõudmist
tundsin, et miski tahab üles tulla. Ja see tuligi. Õnneks jõudsin enne seda
WC-sse. Keegi õnneks ei näinud, aga kuulda võis küll.
Jaanuaris toimus ka kuu aega kestnud sisesõudmisvõistlus,
kus osalesin Eesti tiimis. See oli lahe üritus, kuna ühes võistkonnas sai sõita
koos Eesti sõudetippudega. Pole ju tavaline, kui saab ühise eesmärgi nimel
pingutada koos maailmameistrivõistluste medalivõitjatega. Minu panuseks oli kuu
ajaga 417 kilomeetrit. Tiimisiseselt oli see suuruselt 5. panus. Kaks esimest
sõitsid kumbki üle miljoni meetri.
Sõudmine on raske ala, seetõttu see ongi huvitav. Aga eks
iga spordiala ole raske, sest ilma pingutamata häid tulemusi ei tule. Lisaks on
sõudmine ka harrastajatele huvitav, kuna Concept2 on loonud väga motiveeriva
keskkonna, kus iga kuu toimub midagi põnevat. Lisaks aitab sõudmine ka hästi
vormis püsida. Kui mingi ala meeldib, siis tasub alati pingutada!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar